Määrdesoovitused (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
 Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

UUS!





 

Abiks rattaostjale
Ratast ostma minnes tuleks endale selgeks teha, millist sõiduriista vaja oleks. Valida on erinevate rattatüüpide ja laia hinnaskaala vahel. Inimene, kes võistlemas ei käi, ei pea ostma endale väga kallist jalgratast. Järgnevalt seletaks erinevate rattatüüpide eeliseid ning katsuks olla abiks õige rattavaliku tegemisel:
Maastikuratas on enim levinud rattatüüp, mille esialgne suunitlus oli metsas ja mägedes ronimiseks. Selline ratas on tunduvalt parema läbitavusega maastikul ning väiksemate ratastega kui tänavaratas. 26 tollised rattad teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise oluliselt mugavamaks ja kindlamaks. Maastikuratta soovitaks valida inimesel, kes ei aja taga tippkiirust ning armastab ka maastikul teha korralikku sõitu. Osaleb näiteks rattamatkadel või maratonisõitudel.
Linnaratas on paremate veeremisomadustega kui maastikuratas ning osad on nn. täisvarustuses. Tavaliselt on standardvarustuses tuled, pakiraam, rattajalg, ketikaitse ning porilauad. Mõeldud on põhiliselt linnatänavatel liikumiseks, samas ei jää ka kõvema teekattega metsateel hätta. Käike on tavaliselt 1 kuni 27.
Hübriidratas leiab aastaga üha enam poolehoidjaid, sest on kõige universaalsem ratas müügivõrgus pakutavatest. Sellise sõiduriistaga võib sõita nii maanteel, metsas, kui ka linnatänavatel. Tavaliselt on hübriidil 21-27 käiku ning 28 tollised rattad. Rehvid laiusega vähemalt 35mm. Paigaldada on võimalik erinevat lisavarustust, mis muudab ratta matkavahendina asendamatuks. Eelisteks on kindlasti suurem ratta läbimõõt, mis võimaldab sirgematel teelõikudel arendada suuremat kiirust ja väiksem veeretakistus võrreldes maastikurattaga.
Maanteeratas on kõige spetsiifilisem rattatüüp ning mõeldud põhiliselt asfaldil sõitmiseks. Selle ratta eelisteks on kiirus ja kergus, ning aerodünaamiline sõiduasend. Tavaliselt on maanteeratas teistest kallim, kuid tehakse ka väga soodsaid variante, mis muidugi pole mõeldud võistlejale.
Laste- ja noorterattad erinevad üksteisest rataste suuruse poolest , mis võivad olla 12 tollist kuni 24 tollini. Ealiselt võiks alustada sõitmist kahe aastaselt ning suuremad rattad sobivad veel 10-13 aastastelegi. Käikudega mudeleid pakutakse tavaliselt alates viiendast eluaastast. Õige suurusega ratta leidmisel on kõige lihtsam konsulteerida müüjaga, kes valdab seda teemat ning kindlasti soovitab teile õigeima variandi.
Enamik rattatootjaid märgib ratastele raami suurused tollides või sentimeetrites, mis annab asjast ülevaate. Ettevaatlik tasuks olla rõivatootjatelt üle võetud märgistuse (S, M, L, XL), mis sisuliselt ei anna selget infot. Olenevalt tüübist on raamide mõõdud ning geomeetria väga erinevad ning targem ja õigem oleks taas müüjaga konsulteerida.
Varustus.
Jaksasid osta ratta, osta ka püksid. Õige naudingu ning turvaliseima sõidu saab rattaga vaid koos õige varustusega. Hädavajalik on istmikku turvavate pükste, kaitsekiivri ja polsterdatud pihkudega kinnastega sõites. Täiusliku jalgrattasõidunaudinguni jõudmiseks pole mõtet kogu eelarvet ainult jalgratta ostmisele üles ehitada. Vastasel korral tuleb stiilse jalgratta selga istuda teksastega või taluda sõidu ajal külma ja niiskena vastu selga liibuvat puuvillast särki. Oleneb komplektist aga 10-15% eelarvest peaks jalgrattaostja jätma riietusele, veidi ka mitmesugusele lisavarustusele, näiteks kottidele, remonditarvetele ja ohutuse tagamise vahenditele. Varustust ostes tuleb eelkõige taotleda, et see oleks mugav.
Kaitsekiivri soovitame valida võimalikult mugava. Mida hinnalisemon kaitsekiiver, seda parema tuulutuse ja kergema kaaluga. Kaitsekiivri kaal on oluline kui tehakse pikkad sõidud. Kergemat sorti kiivrid ei väsita kalelihaseid niivõrd kui odavamad ja raskemad kiivrid.
Kaitseprillid peavad sõitjal ees olema nii silma sattuda võivate sitikate, kui tolmu ja silmi kuivatava tuule tõttu. Sitika silma sattumine on eriti ohtlik, sest silma puhastav rattur ei pane tähele teel toimuvat. Kauplused pakuvad ka vahetatavate klaasidega prille, millel üks komplekt tavaliste, teine päikese eest kaitsvate klaasidega. Klaaside vahetamine on lihtne. Jalgratturi prille saab ühendada ka tavaprillidega.
Kindad on ratturile olulised kolmel põhjusel. Esiteks väldivad nad halvimat juhul, kui rattur peaks kukkuma. Tõenäosus, et kukkuja käed ette sirutab, on asjatundjate sõnul suurem naisratturite puhul. Teine kindavajadus tuleneb sellest, et juhtrauda hoidvad käed saavad eriti pinnatud või kruusasel teel sõites põrutada ja peopesad muutuvad hellaks. Kinda siseküljel olev polster aitab põrutust ja vibratsiooni leevendada. Kolmandaks hoiavad kindad sooja ning kaitsevad nahka päikesekiirte eest. Kinnaste hinnad on äärmiselt erinevad sõltuvalt materjalidest ning tehnoloogiatest.
Sõidusärk on võrreldes tavalise puuvillase särgiga eelistatum juba seepärast, et laseb paremini õhku läbi, ei muutu märjaks ega kleepu higisena keha külge. Nii jääb väiksemaks ka oht külma saada ja haigestuda. Nn tuulekindla sõidusärgi esikülg ei lase õhku läbi, küll teeb seda aga tagakülg, võimaldades nii liigsel niiskusel lahkuda. Juhul, kui eelistada nn T-särki, võib selle juurde osta käised, mida kasutada jahedama ilma puhul. Käised saab temperatuuri tõustes kiiresti eemaldada ja kasvõi tasku pista. Sõidusärgi alla võib osta ka alussärgi. Külmema ilmaga saab särgile lisaks panna selga jalgratturi vesti või nn termojope.
Püksid on sadula ja jalanõude kõrval üks kolmest tähtsamast varustuse osast, kinnitavad rattasõitjad. Eelkõige on pükste ülesanne tagada mugav ning kindel sadulas istumine, mille tarvis on pükstel eriline niiskust imav pehmendus. Eriotstarbelisuse tõttu ei vaja jalgratturi püksid alla aluspükse. Lühikestele pükstele saab külmema ilma puhul lisada säärised, mis mahuvad samuti särgitaskusse.
Ratturikingad on suhteliselt jäigama tallaga kui tavajalanõud. Ratturikingad on parimad siis, kui jalgrattasõit on omaette eesmärgiks. Sõltuvalt tehnilisusest ja meterjalidest on jalanõud väga erineva hinnaga. Kindlasti soovitame osta ka eritöötlusega sokid, mis kaitsevad nii märja kui külma eest. Samuti soovitatakse ka kingakatteid, mille ülesanne analoogselt suusasaapa kattega on sooja ja kuiva hoidmine.
Kiiruselugeja (rattakompuuter) on vajalik sõitjale, kes tahab saada oma sõidust ülevaadet.
Rattaluku soetamisele tuleks mõelda kui on soov ratast pikemat aega mitte kasutada või kasutatakse ratast poes/turul /tööl käimiseks. Lukkude hinnad ja kvaliteet on väga erinev. Alla 10.- euro eest võib saada soodsama luku , kuid selle turvalisus on madal.
Sadulakott, mis kokku surutuna pihku ära mahub, on mõeldud eelkõige esmaste jalgratta remondivahendite, kummiheeblite ja tagavarakummi jaoks. Need vahendid peaksid olema kaasas kõikidel sõitudel, nii väikesel lustiringil kodu lähedal kui pikemal matkal.
Raamikott on veidi mahukam kui sadulakott, aga mõeldud siiski eelkõige remondivahendite paigutamiseks. Lisaks neile mahub raamikotti näiteks mobiiltelefon. Vöökott sobib hästi dokumentide ja raha hoidmiseks. Kuna kott kinnitatakse vööle, pole ohtu, et väärtuslikud asjad pargitud ratta juurde ununevad ja nii varaste saagiks langevad.
Matkakott sobib pakiraamiga jalgratastele. Suure mahutavusega, ratta külgedele ulatuvat kotti on lihtne raamile kinnitada. Kotid on mahtuvusega 40-55 liitrit.
Seljakott erineb muudest kottidest õhku läbi laskvate paksendustega erilise seljaosa poolest. Kott on mõeldud eelkõige niisuguse ratta omanikele, kus puudub pakiraam. Seljakott on parajalt suur sõitja isiklike asjade, kasvõi vahetusriiete mahutamiseks. Kotil on ka mitmeid taskuid, kuhu saab paigutada ka jalgrattapumba ning joogipudelid. Viimasel ajal kasutatakse seljakotti ka jooginõuna, st. et koti sees paikneb ca 2L jooki mahutavlisakott ning sellest tuleb voolik üle õla suu juurde ning võimaldab juua ka kahe käega lenksust kinni hoides.
Pudeli saab erilist hoidjat kasutades kinnitada ka raami külge.

 



  
Keila Rattapoes Suurim valik Discraft discgolfi kettaid.
           Leia oma siit!